Condé-sur-l'Escaut
Condé-sur-l'Escaut on vald (commune) Prantsusmaal Nordi departemangus.
See asub Belgia piiri ääres, 12 km Valenciennesist kirdes, 51 km Lille'ist kagus ning 90 km kaugusel Brüsselist Haine'i ja Schelde jõe ühinemiskohas. Piirkond on tuntud söekaevanduste poolest. Aastatel 2008–2014 oli linnapea Daniel Bois.
Paiga nimi tuleb keldi sõnast condate ('ühinemiskoht') ning viitab kahele jõele. Latiniseeritud vorm "Contatum" oli kasutusel Rooma riigi ajal ning "Condé" alates 14. sajandist. Praegust nime "Condé-sur-l'Escaut" kannab vald aastast 1886.
Paiknedes kahe jõe ühinemise kohas, oli paigal sõjaline tähtsus juba enne Rooma võimu. 855–889 asusid seal ajutiselt viikingid.
Keskajal ja renessansiajastul oli piirkond vaidlusalune ja liikus palju kordi ühe võimu alt teise alla. 1676. aastal võttis Louis XIV linna oma valdusse ning see sai 1678. aastal Prantsusmaa osaks.
Teise maailmasõja ajal okupeerisid linna sakslased, kes kasutasid elanikke töölistena lähedastes söekaevandustes. 2. septembril 1944 vabastasid linna USA väed. Söekaevandamine lõpetati 1989. aastal. Rahvaarv on pärast 1975. aasta kõrgpunkti (13 994 elanikku) langenud.
Muusikaajaloos on Condé-sur-l'Escaut tuntud renessansihelilooja Josquin des Prezi kodukoha ja matmispaigana. Tema maja asus turuplatsi ääres. Pärast tema surma peatusid majast mööduvad protsessioonid seina külge kinnitatud neitsi Maarja kuju ees ning laulsid Josquini kuuehäälset motetti "Pater Noster". Ta maeti kirikusse, mis hävitati 1793. aastal.
See asub Belgia piiri ääres, 12 km Valenciennesist kirdes, 51 km Lille'ist kagus ning 90 km kaugusel Brüsselist Haine'i ja Schelde jõe ühinemiskohas. Piirkond on tuntud söekaevanduste poolest. Aastatel 2008–2014 oli linnapea Daniel Bois.
Paiga nimi tuleb keldi sõnast condate ('ühinemiskoht') ning viitab kahele jõele. Latiniseeritud vorm "Contatum" oli kasutusel Rooma riigi ajal ning "Condé" alates 14. sajandist. Praegust nime "Condé-sur-l'Escaut" kannab vald aastast 1886.
Paiknedes kahe jõe ühinemise kohas, oli paigal sõjaline tähtsus juba enne Rooma võimu. 855–889 asusid seal ajutiselt viikingid.
Keskajal ja renessansiajastul oli piirkond vaidlusalune ja liikus palju kordi ühe võimu alt teise alla. 1676. aastal võttis Louis XIV linna oma valdusse ning see sai 1678. aastal Prantsusmaa osaks.
Teise maailmasõja ajal okupeerisid linna sakslased, kes kasutasid elanikke töölistena lähedastes söekaevandustes. 2. septembril 1944 vabastasid linna USA väed. Söekaevandamine lõpetati 1989. aastal. Rahvaarv on pärast 1975. aasta kõrgpunkti (13 994 elanikku) langenud.
Muusikaajaloos on Condé-sur-l'Escaut tuntud renessansihelilooja Josquin des Prezi kodukoha ja matmispaigana. Tema maja asus turuplatsi ääres. Pärast tema surma peatusid majast mööduvad protsessioonid seina külge kinnitatud neitsi Maarja kuju ees ning laulsid Josquini kuuehäälset motetti "Pater Noster". Ta maeti kirikusse, mis hävitati 1793. aastal.
Kaart - Condé-sur-l'Escaut
Kaart
Maa (piirkond) - Prantsusmaa
 |
 |
| Prantsusmaa lipp | |
Prantsusmaa pindala on 551 500 km², koos meretaguste piirkondadega 643 801 km². Pindalalt on ta Euroopas kolmas riik Venemaa ja Ukraina järel. Rahvaarv on 62,8 miljonit, koos meretaguste piirkondadega 68,1 miljonit.
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| EU | Baski keel (Basque language) |
| BR | Bretooni keel (Breton language) |
| CA | Katalaani keel (Catalan language) |
| CO | Korsika keel (Corsican language) |
| OC | Oksitaani keel (Occitan language) |
| FR | Prantsuse keel (French language) |